Virumaa Teataja...

[enkus]

Kui võimalik, siis võiks keegi siia ka terve artikli postitada...
https://virumaateataja.postimees.ee/647 ... a-puksiiri

[Impaler]

Kogumiskirega veoautohuviline asub taastama vana puksiiri

Merly Raudla
08. detsember 2018

Kui Võduvere mees Mati Liivsoo rohkem kui 30 aastat tagasi oma väikese poja Siimu tööle kaasa võttis ja veoautoga sõitma viis, ei osanud ta ealeski arvata, et lükkas veerema lumepalli. See pall on aastatega järjest kasvanud, kuid praeguseks on selle hoog natuke raugenud.

Oli aegu, mil Siim Liivsoo kollektsioonis oli umbes kolmsada veoautomudelit. Praeguseks on ta umbes pooltest loobunud ning alles jätnud vaid huvitavamad ja erilisemad. Seevastu lisandus möödunud aastal veoautofänni kogusse mudelite kõrvale ka päris sõiduk. Päevinäinud MAZ-504. Tõenäoliselt ei jää see viimaseks.

Siimu tilluke Rakvere korter on kindlasti paljudele väikestele poistele kui paradiis – kõikjal leidub veoautomudeleid. Seina ääres on virnade viisi karpe, kust paistavad värvilised autod, üks uhkem kui teine.

Lastele mängimiseks kollektsionääri mudelid muidugi ei sobi. Siiski pole Siim kade mees ja lubab väikestel sugulastel mõne auto karbist välja võtta ja mängida. “Ei saa ju öelda, et ei anna. Endal tuleb paha tunne. Kui pärast vaatan, et tükk on puudu, liimin tagasi,” ütles mees.

Aknalaudadel ja kapiservadel leidub mudelite kõrval ka igasugu muid vidinaid, näiteks egiptusepärane kassikuju, suitsu pahviv voolitud indiaanlane ning puust konn, kes kõriseb, kui teda selga mööda pulgaga silitada. Hulk põnevat kaupa, mida tavalistest poodides ei leia. “Kuskilt on näppu jäänud,” lausus Siim.

Mudelitest on vahest üks harukordsemaid Ukrainas eritellimusena valmistatud veoauto. Vähendatud koopia täpselt sellest, millega Siimu isa kunagi maanteedel kilomeetreid mõõtis. Uhke sinine sõiduk maksis 240 eurot. Ei ole just odav lõbu, kui arvestada, et kogus on sõidukeid palju. Mudelihuvilisi on maailmas aga ohtrasti ning kogujad on lausa järjekorras, et endale meelepärast, viimse detailini lihvitud väikest autoversiooni saada.

Täpselt oma soovi järgi on Siim teha lasknud umbes viis veoautot. Ülejäänud on ta ostnud või ise juppidest kokku pannud.

Siim rääkis, et teda huvitavad eeskätt sellised sõiduriistad, mida ta ise kunagi oma silmaga näinud on. Näiteks on tal veoauto ZIL, millega isa Mati kunagi sõitis, ja gaasiballoone vedav sõiduk.

ZIL-ile tellis Siim Hiiumaalt täpselt samasuguse käru, nagu oli kunagi isa tööautol. “Tuli mõte teha mudelid autodest, millega isa on kunagi sõitnud,” kõneles veoautoentusiast. Gaasiballoone vedav auto oli Siimule samuti lapsepõlvest meelde jäänud. Väikesel poisil oli huvitav jälgida, kuidas veoauto majapidamisest majapidamisse sõitis ja tühjad balloonid uute vastu välja vahetas. “Mäletan, kuidas suur mees pani ballooni õlale ja tõi selle meile tuppa,” ütles ta ning lisas, et sel suurel mehel, Ülo Kaisil, on endal meeletu kogu õllepudeleid ja õllepudelite silte.

Hiiumaa meistrimehelt on Siim tellinud päris mitu autot. Kuldsete kätega meister valmistab käepärasest materjalist väga tõetruusid mudeleid.

Meisterdamine pole Siimule endalegi võõras. Ta on internetist tellitud komplekte ise kokku pannud. Imetillukeste juppide kokku sättimine on vägagi keerukas ning nõuab kõvasti püsivust ja näpuosavust. On juhtunud sedagi, et veel pooleliolev mudel pudeneb meisterdamise ajal käest ja jupid lendavad laiali. Sel juhul on Siim tükid kokku korjanud ja pannud uut meisterdamishoogu ootama. Väsinuna ei tule ehitamisest midagi välja. Imepisikeste detailide omale kohale sättimine ei ole lihtne ülesanne. Praegugi on Siimul mitu projekti korraga pooleli.

Näiteks nõuab veel kõvasti pühendumist mudel, mille juppe saab ajakirja DeAgostini vahelt Venemaalt. 120 ajakirjanumbriga tulevad kohale kõik vajalikud osad ning võimalik on valmis meisterdada võimas vanaaegne limusiin ZIS-110. Samas sarjas on ka muid automarke, kuid Siim tahtis just kõige suuremat. Praegu on tal kokku pandud umbes 40 ajakirjast saadud osad.

Umbes sama palju on tal veel kodus ootel. Ülejäänud saab tasapisi juurde osta. Ühe ajakirja hind on 10 eurot. Niimoodi jupphaaval ostes ei saa arugi, et valminud mudeli hinnaks kujuneb 1200 eurot. Kui palju töötunde selle kokkupanekuks kulub, ei oska ta veel öelda.

Näiteks nõuab veel kõvasti pühendumist mudel, mille juppe saab ajakirja DeAgostini vahelt Venemaalt. 120 ajakirjanumbriga tulevad kohale kõik vajalikud osad ning võimalik on valmis meisterdada võimas vanaaegne limusiin ZIS-110. Samas sarjas on ka muid automarke, kuid Siim tahtis just kõige suuremat. Praegu on tal kokku pandud umbes 40 ajakirjast saadud osad.

Umbes sama palju on tal veel kodus ootel. Ülejäänud saab tasapisi juurde osta. Ühe ajakirja hind on 10 eurot. Niimoodi jupphaaval ostes ei saa arugi, et valminud mudeli hinnaks kujuneb 1200 eurot. Kui palju töötunde selle kokkupanekuks kulub, ei oska ta veel öelda.
Veoautole ZIL tellis Siim Hiiumaa meistrimehe käest täpselt samasuguse käru, nagu oli autol, millega sõitis kunagi tema isa Mati.

“Tööriistad, mis siin komplektis kaasas on, võid kohe ära visata,” lausus Siim ja osutas ajakirja vahelt välja tulnud väikesele kruvikeerajale. “Mõne kruvi saab keerata ja kulub ära,” märkis ta pead vangutades.

Siim ei oska pakkuda, kui palju ta oma hobile raha on kulutanud. Võibolla ongi parem, sest summad on suured. Väga suured.

Umbes viisteist aastat hobiga tõsisemalt tegelnud mees tõdeb, et praeguseks on ta oma kogumishuvi kontrolli alla saanud. Ta mõistab, et elamisse ei mahuks kõik kihvtid mudelid niikuinii ära ja eraldi lattu silma alt ära viia jälle ei ole mõtet.

Sõbrad ja pere on Siimu kogumishobiga juba samuti harjunud. “Midagi halba ei ole öeldud,” sõnas ta ja lisas, et kuna praegu ta enam kogu oma vaba raha mudelitesse ei investeeri, ei olegi põhjust.

E-poodides jäävad kollektsionääridele mõeldud veoautomudelite hinnad 70–80 euro kanti. Väiksemate sõidukite mudelid saab kätte 50–60 euroga. Siimulgi on kogus sõiduautode mudeleid, kuid need viis ta maale. Tõstis ema raamaturiiuli tühjaks ja pani mudelid asemele. “Niikuinii ta ei olnud 20 aastat neid raamatuid lugenud,” märkis 36-aastane mees.

Praegu ei olegi Siimul meelel mudelit, mida ta oma kogusse juurde sooviks. “Muidugi kui e-poe lahti teed, siis võtaks igasuguseid. Nüüd tahaks vana veoka hoopis korda teha,” lausus veoautofänn. Mingit tööd puksiiriks ehitatud MAZ-iga Siim muidugi tegema ei hakkaks. Kui väärikas masin saaks ükskord taastatud, siis jääks tema auväärseks ülesandeks vanatehnika näitustel käia.

Lisaks mudelihuvile on Siimus tärganud huvi vinüülplaatide vastu ning õemehe kõrval on mees proovinud sepistamist. Väiksemaid asju on Siim ise metallist valmis tagunud. Näiteks on tal tehtud spetsiaalne pudeliavaja, mis ei vääna korke kõveraks. See läheb ühele korgikogujale, kes ei taha pudelikorkidele avamisel liiga teha.

Samuti huvitab Siimu fotograafia. Huvisid kui hundionul ameteid.

[jim6]

fotod artiklist

[jim6]

paber lehest pilt

[EdR]

MAZ-504 puksiir pärineb Tartu bussipargist. Ega see viimast lõppu seal enam tööd ei teinud ka.
Minu kaader aastast 2009 http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/62614851