www.carmodel.ee

Terv!

Peale traktori valmimist saabus lõpuks kauaoodatud õnn avada uus karp, milleks seekord on
Dragon'i Panzer III. Aluskomplektiks on küll suurtükiväe vaatlusmasin Panzerbeobachtungswagen III,
millel kahuri asemel kanalisatsioonitoru torni pandud ja mis sai mõned aastad tagasi soetatud häda sunnil seetõttu, et mul
tollal StuG'idele varurattaid vaja oli, aga komplektis olevatest detailidest peaks olema siiski võimalik kerge vaevaga
täisväärtuslik Ausf.G teha. Ainus, mis veidi lõikumist ja paikamist tahab on torni katus, aga see ei tohiks,
ülejõu käivaks osutuda.

Lisaks olen talle võtnud Voyager'i plekid ja porilauad, Aber'i torud, MasterClub'i roomikud ning veel
üht-teist ilusat. Kuna seekord karbis olevatele dekaalidele loota ei saa, siis markeeringud tulevad
Echelon'i lehelt.




Dragoni komplekt on tuntud oma headuses ja praegu on ehitus päris tempokalt kulgenud. Asja teeb
lihtsamaks ka see, et möödanikus on juba päris mitu Dragoni Panzer III baasil koostatud mudelit ning seetõttu
on juba hästi teada, millele ja kus tähelepanu pöörata.

Isetegevus on praegu piirdunud külgreduktorite kaantesse õlikorkide lisamisega ning tagaküljele tuli ülemine nurkraud plekist ise teha,
sest Voyageri komplekt on mõeldud E/F versioonile ja sel oli see veidi teistsugune.

Neli õhtut hullamist ja tulemus on saanud selline:












Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Vahepeal on kere soomuskorpus üldjoontes kokku saanud ja ka roomikud on peal.
See aukudega tüüpi laiendatud tähik nõudis küll pisut meelitamist, et MasterClub'i 400mm
roomik sinna peale istuks - ilmselt on ta veidi kitsam, kui Dragoni tavaline hilisem Pz III tähik,
aga natuke viili ja läks. Roomik oma 90 lüliga läks pikkuse poolest peale
minu maitse jaoks üsna pinguli - häda millega fikseeritud pingutusratta korral on keeruline tegeleda,
aga kogemus näitab, et need MasterClubid veidi kipuvad lõdvenema aja jooksul.
Pealegi parem natuke liiga pingul, kui et liiga lõtv.














Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Vahepealne aeg on kulunud Voyageri porilaudu kokku jootes. Seekord läksid jootmisega ka
hinged ja enamus pisemaid detaile - oli meeldiv ja meeleolukas, eriti, et Panzer III porilauad
ei ole teps mitte kõige lihtsama konstruktsiooniga.

Siin on ühte tükki joodetud porilauad:






Ja nii on nad tanki kere külge paigaldatuna. Kõige lihtsam on kõigepealt fikseerida kinni keskmised
kandurid, sest need on kõige kõrgemal. Ning seejärel saab paika rihtida viimase ja kaks esimest kandurit, et
tekiks Panzer III proilaudadele iseloomulik kumerus. Tohutult abiks on siin MasterClub'i resinpoldid
millega neid töö käigus kere külge kuivalt fikseerida ja sättida annab.






Ja et õhtu oli porilaudade külge saades alles noor, siis viskasin külge ka antenni koos renniga.
Selline on praegu hetkeseis:










Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Peale viimast postitust jäi närima esimeste porilaudade sisemised plekid, sest need on mul alati tehtud
ise lõigatud ning tunde järgi - nii enamvähem. Ja sellest pole lugu, sest kui esimesed porilapakad on all,
siis pole sest väga lugu.

Seekord aga olen ma veel kahevahel, et ehk jätta nad ülesvolditult. Ükski panzer III porilaudade set, mida
mul on olnud õnne katsuda, pole veel seda detaili õigesti tabanud. Aga mind tabas seekord
ka üks hea foto, mis neid porilapakate kolmnurkade sisemisi külgi näitas, nõnda, et lõikasin
Voyageri plekkidest jootmise abil kokku reaalsena tunduva asja. Nii on palju parem.






Kristjan

Tempo on nüüd peale hoogsat algust pisut nagu vaibunud.

Selle puhul otsustasin jälle lömmis sumpadega proovida.
Korra olen seda kunagi teinud Panzer III Ausf. E puhul,
seega päris võõras see ettevõtmine ei ole.

Asi käib siis nii, et kõigepealt võtan plastikpüti pealt teibiga žablooni,
Seejärel lõikan ta plekist välja, siis tuleb pütt keskelt tühjaks lõigata ja
pehmeks lõõmutatud plekk sinna peale keerata ning meeleolukalt
mõlki taguda.








Peale selle olen erinevaid laternaid külge pannud.
Tagumine pimendustuli on E.T. Modeli vastavast komplektist,
Esimene Notek on Kombineeritud E.T. Modeli ja Eduard Brassini detailidest.
Viimase puhul mingit muud täpsuse vms. argumenti ei olegi, kui et E.T. Modeli
jalg oli veidi jämedam ja sinna õnnestus traat paremini sisse puurida, samas Eduardi kübar
istus jälle sinna madalamalt peale.
Ning viimaks ümmargune tagatuli, mis on samast vormist, mis moonaveokile kunagi tehtud sai.










Sihuke siis praegu.
Nagu näha, on ka kuulipildujatoru Aberilt külge saanud.










Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Vahepeal õnnestus saada väärt kirjandust Panzer III kohta ja sealt selgus, et mõned asjad tuli
ümber vaadata.

Kõigepealt lõikasin lahti esimesed tugirullikute kandurid ja nihutasin nad ettepoole,
nagu hilisema otsa Ausf.G'del need asetsesid. Põhjuseks see, et minu roomik on juba laiemat tüüpi 40cm
ja sellise roomiku ja tagumise asetusega tugirullikutega fotosid väga silma ei kipu jääma.

Teine muudatus tulenes otse sealtsamast - et kui juba tugirullikute muudetud asukoht ja laiem roomik on olemas,
siis harilikult olid sellised tankid saanud ka lisasoomusplaadid enesele peale. Seega võttis minu Ausf.G
eest ja tagant korralikult juurde ja enam nii sale välja ei näe.

Tüütu tegevus on tööriistade porilaudadele panemine ja selle ning ilusate ilmade tõttu on mudeliehitus
veidi venima jäänud. Aga praeguseks on kogu see kraam sinna külge saanud ja nüüd võib torniga edasi minna.

















Kristjan

Kuna ma olen oma järjega veidi kaugemal, kui siin foorumis kajastatud,
siis jutustan natuke tornist ka.

Torni katusega tegelemine oli algusest peale teada teema, sest karbis on Ausf.E/F torni koorik ja
Ausf.G oma oli juba pisut teistsugune (Tõsi Ausf.G, kui üleminekuversiooni peal võisid käia üsna erineva detailikonfiguratsiooniga tornid)

Siin on kaks pilti joonisega kõrvuti - ülemisel see, millest ma alustasin, alumisel, mis sest ümber lõikamise tulemusena välja tuli.





Siin sisemine külg, mille paikamisel küll suurt mõtet ei olnud, aga siiski tundus viisakas sellele
ka veidi tähelepanu pöörata




Muus osas olen tornile luugid ära teinud. Need liiguvad hingedel ja käivad vabalt lahti ja kinni.
Kõige rohkem tegemist oli vast vaatepiludele ava sisse lõikamisega ja sisekülje linkide aluspinnast lahti uuristamisega,
aga tundub, et jäi suht okei.








Kristjan

Ja nüüd kahurimask ning toru ka.

Ebameeldiva üllatusena ei olnud minu karbis kahuritoru ümbritseva toruosa detaili.
Muuga oleks kenasti hakkama saanud, aga vot see sakiline mutter seal otsas käis üle jõu, sestap
tellisin kiirelt RB-modeli alumiiniumtoru, kus oli messingust mutter kaasas.
RB Alumiiniumtoru on ilma vintsoonteta mistap jätsin selle kõrvale ja kasutasin Aberi oluliselt paremat toru.










Kristjan

Vahepeal värvisin seest ära torni, mille järel sai selle kokku liimida.
Väga püüdlikuks siin taaskord ei läinud, sest vaadeldav kogu see sisu eriti ei jää.








Ja Tanki turjal näeb ta välja selline:






Kristjan

Järgmise teemana on torni puhul muidugi nn Rommelkiste.

Nagu kõik muu, oli ka see varustusekast Ausf.G kui üleminekuversiooni puhul valikuline, kuid ma
tahtsin selle kindlalt siia ära teha. Selleks oli mul varutud Aber'i plekist etsisett ja puha.
Jootsin selle kõik kenasti kokku ja tõesti oli hea elamus. Seejärel kinnitasin selle ka torni tahaseljale ära ka
ning hakkasin fotodega võrdlema... Ja no ei olnud see...

Esteks on too varustusekast asümmeetriline - Aber on ka aga mitte piisavalt.
Teiseks on Aberi varustuskasti katus liiga lauge - Panzer III kastil on see palju suurema kaldega.

Viskan siia siiski paar pilti, kuidas see plekist kast välja kukkus - no tõesti oma iseeneses on ju ilus asi:






Seejärel otsustasin ikkagi Dragoni plastmassi kasuks, sest sisuliselt tundus selle kuju igati
õige. Külgmised kinnitused saivad tehtud Aberi kasti järgi ja sestap ehk täitsanisti oma pikkuselt ei klapi,
aga on nii enamvähem. Kuna Dragon andis hilisema puitservadega kastivariandi ja palus need lahkelt maha
hööveldada, siis leidsin, et seda on kergem teha koos needidetailidega ja hiljem need asendada Archeri
resinneetidega, mida mul veel omajagu varus leidub.








Ja sihuke näeb kogu see tornikupatus tanki turjal nüüd välja:






PS: See kloonitud komandöritorn on esialgu ajutine seal - õige on praegu Floridamaalt teel Tiger Modelsist - eks näeb, kui's
see välja paistab ja kas kasutada kõlbab.


Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Mis riistaga nii peenikest tinatööd teha kannatab? Ma küll ostsin oomipoest peeneima kolvi, aga see on ikka kuradi jäme, tina nii paks ja nii edasi, mina ei suuda nii pisikesi asju nii korralikult teha. Palju suuremad tinutised tulevad palju koledamad välja. Aga on võimalik, nagu piltidelt näha. Siin peavad olema mingid nipid ja riistad. Huvitav, millised?

Soobel kirjutas: ↑8. 08. 2024 18:50 Mis riistaga nii peenikest tinatööd teha kannatab? Ma küll ostsin oomipoest peeneima kolvi, aga see on ikka kuradi jäme, tina nii paks ja nii edasi, mina ei suuda nii pisikesi asju nii korralikult teha. Palju suuremad tinutised tulevad palju koledamad välja. Aga on võimalik, nagu piltidelt näha. Siin peavad olema mingid nipid ja riistad. Huvitav, millised?

Ega seal mingit imeasja ei ole - jootmiseks on Welleri jootejaam ja seal küljes Welleri WSP80 kolb LT1 otsaga.

Komandöritorniga läks siiski niiviisi, et jäi see enda kloonitud variant peale.
TMD oma oli... noh oli ka nagu, aga jäi nii mõnegi detaili koha pealt kesiseks.

Ega ma siin vahepeal tegemisest pilte väga teinud ei ole. Lisaks komandöritornile
on lisandunud kolm figuuri ja koer. Figuurid on Miniarti omad resinist peadega,
kaks nendest mahutasin tanki sisse, kolmas turritab ülalt välja. Koer onepovalu, mis
15 aastat tagasi ühest teisest tegemisest üle jäi ja tundus tore nüüd siin ära realiseerida.

Nüüd on koosteosa siis põhimõtteliselt koos ja saab värvima asuda.



















Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Nüüd on siin värviga ka kallale mindud.

Kõigepealt paar pilti kruntimis- ja alltoonimise järgsest seisust.
Seekord mõtlesin, et porilaudade mõlkide kohalt võiks natuke krunsipunast ka välja
kulutada ja sestap läksid osad servad punaseks ja saivad juukselakki.






Ja siin on nüüd põhivärv, kollased mõmmid ning lakk peal.
Dekaalid olid seekord väga head, vaid diviisimärgid esinurgal ja
tagumisel kastinurgal panin kahekordselt, kuna väikese pinna juures kippus
kollane print tumedal taustal lahjaks jääma. Värvi kohal ei hakanud seekord pikemalt kaaluma -
läks enamvähem seesama Tamiya mix, mis StuG'idele ja moonaveokile eelnevalt on saanud.











Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Vahepeal olen teda natuke õlivärvide ja pesudega
kulunumaks ajanud. Üldiselt mitte midagi uut - sama tegevus
nagu eelnevate mudelitegagi viimastel aastatel.
Selline näeb asi praegu välja.














Olge terved!
Kristjan