www.carmodel.ee

Ahoi!

Lõpetasin eelmise poolroomikuga ning jätkan siit järgmise, seekord siis kõige väiksemaga.

Õigupoolest sai tollega alustatud üle kümne aasta tagasi ja päris tõsiselt võtsin kohe ette selle. Komplektiks oli
Dragoni 6128 kaablipoolidega Kettenkrad ja Dragon oli tollal parim variant 1:35 Kettenkradist, mis saada oli.
Paraku sellest ajast pole pilta näidata, aga mudisin tookord üsna palju mootoriosa ning veidi ka külgi, kuni jõudsin
veoratasteni, mis selgus, olivad liiga väikesed ja ka geomeetriliselt täiesti valed ning sinnapaika see ehitus tollal ka jäi.

Vahepeal on palju vett merre voolanud - Tamiya on Kettenkradi osas täiesti uute vormidega välja tulnud,
mis ilmselt oleks parim variant Kettenkradiga alustamiseks. Kuid, mis minu jaoks olulisem, Panzer Art on välja toonud
ka korrektsed 3D-prinditud veorattad ja roomiku. See Panzer Art'i komplekt saigi ajendiks, mis poolelioleva projektiga edasi minema innustas. Lisaks võtsin juurde täiesti imelise 3D-prinditud Panzer Arti esikahvli. Vanadest aegadest on ka Eduardi etsisett, sest Aber ja Voyager tollal veel midagi ei pakkunud.

Ega see Dragoni komplekt täna enam suurem asi ei ole ja mis seal salata - oli siin ka suur kiusatus võtta Tamiya uus variant
ning sellega vaeva vähendada, kuid varem tehtud tööst hakkas kahju, seega tuleb see Dragonikärakas vist lõpuni punnitada.


Esialgu küljed, mida on parasjagu ümber töödeldud, peaasjalikult tagumised piirded, mille asendasin traadist tehtuga




Ja no põhiline aur on mootori ja käimakasti peale läinud. Kollaseks pleekinud stüreen reedab 10 aasta tagust
vaeva, valge on uuem lisandus. Ega poleks ehk pruukinud seda nii tõsiselt ette võtta, aga kuna kunagi sai niiviisi
alustatud, siis nagu lahjemini ka ei täi edasi minna. Paar traati on kah küljes ning veidi plekist improviseeritud
lisandusi.








Ja selline see pinnalaotus hetkel on. Siin pildil on näha ka summutipütt, mis mitte ainult ei tulnud ise teha, kuna
Dragonil see puudus, vaid selle jaoks tuli ka sinna saba alla koht tekitada.





Hetkel siis niipalju,
Kristjan

Ootan järge. Eelmine projekt oli juba väga äge ......

Tänud.

See asi on küll venima jäänud, viimasest seisust on mootor ja sisemine osa küll mõningaid detaile veel juurde saanud,
kuid dokumenteeritud on seda vähe.

Seejärel tuli kogu see kraam ära värvida ja kulutada.
Siin on peamised detailid laiali laotatuna.




Mootor ja käigukast on põhja peale kinnitatud:










Küljed:




Ja kui vasakpoolne külg oli kinni liimitud, siis sai veel ühe ülevaatliku pilgu
sisemusse heita.




Korpuse kokkuliimimine puhul tuli kõvasti jälgida, et asi päris kööbakas ei saaks, aga õnnestus kokkuvõttes vist päris hästi,
kuigi pärastist pahteldamist oli ikka omajagu - suuremad praod ja augud läksid kinni lausa
Tamiya Epoxy Putty'ga. Siin on pilk põhja alla peale pahteldamist ja kõva lihvi.




Sama soojaga venitasin Epoxy Putty abil ka porilauad eest pikemaks. Kujult saivad fotode järrgi enamvähem
ja näevad välja nagu pikaks kasvanud küüned.




Ja selline ta siis praegu on.







Terv!
Kristjan

Kuskohast neid suuri tikutoose saab?

Ivar S. kirjutas: ↑3. 01. 2024 20:44 Kuskohast neid suuri tikutoose saab?

Mul mõni on.
See ruudustik lõikematil on ka mõistagi tollidena

Peale seda, kui Kettenkrad sai karbiks kokku liimitud olen veidi siin jätkanud keretööde ja detailidega.

Esikülje keskosa vajas stüreeniga järele aitamist, et teda mahulisemaks tõsta.
Fotodel ei ole küll ruumilisus hästi näha. Lisaks tulid keevised.
Konksud on minu omal, kui varajasemal variandil üleval kerepõskedel ja kuna
Eduardi omad olid nendeks liiga suured, siis lõikasin need ise stüreenist.




Tagumises osas on Kettenkradil iseloomulik torn, millel all on mootori jahutusava ja ülesse kinnituvad
numbrimärk, konvoituli ning haagise elektripesa. Dragon oma hilise kaarja variandiga oli liiga kogukas
ning veidi vale kujuga ja kuna ma siinr isetegemise teed hakkasin minema, siis otsustasin selle torni teha
varajase kandilise variandina. Üldse oli neid kolme tüüpi, nagu siit lehelt lugeda võib: https://www.kettenkrad.de/index_e.htm
ja valisin sealt Turm 2 variandi.

Kummalegi poole jäävad restid on veits loppis olemusega, sest Eduardi plekk ei olnud väga hästi ribistikuks painutatav, aga
arvestadses nende asukohta, siis küllap annavad mudelile karakterit juurde.




Kere külgi olen ka vähe järgi aidanud. Ette veorataste taha on ilmunud stüreenist plaat, ning pingutusratta taha aimasin Kettenkradi veermiku pingiutusmehhanismi. Küljed ja porilaudade alune ise on omandanud vedrustuseosa kõrguse korrigeerimisega kaunis
jubeda väljanägemise, aga see jääb rataste taha ning ei jää näha.




Ja siuke ta siis meil praegu on:










Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Paar viimast asja veel ehitamise etapist.

Gabariittuled porilaudadel - Need olid Dragonil mingid eriti ebamäärased mütakad ja saivad
esimese asjana sealt maha lõigatud. Tagasi panemine oli veidi keerukam.
Tegin stüreenist nii hästi kui oskasin masteri ja siis kloonisin nad sinna tagasi. Mingid eriti ilusad ei saanud
aga nii enamvähem. Pärast tulid kaablid ka, sest mingil põhjusel ei olnud need mitte porilaua alt, vaid pealt toodud.




Ja Mootorikate sai ka peale koos küljekastide katetega. Mootorikate käib vabalt üles alla.
Külgmised kaaned aitasin stüreeniga veidi laiemaks, et kompenseerida
Eduardi pleki nappi laiust seal keskel ja tekitada mingigi üleulatuv serv väljaspool.
Eduardi pleki värvisin altpoolt ära ja tõmbasin õlivärviga jõuliselt mustaks, et peita selle all
oleva võrgu sitasti joodetud servi.
Mootorikattel on veel pakiraami kandjad, mida vist reaalses elus väga harva kasutati. Väga varajastel
neid ei olnudki, aga mul on selline keskmine varajane variant, ja ma detaili lisamise mõttes tegin nad sinna siiski ära.






Sedakorda jälle kõik
Kristjan

Nii ja tundub, et nüüd on ehitamisega siis ühel pool.

Paar asja veel: Et ta kujunes mul Dragoni hilisest versioonist varajaseks versiooniks, siis
puurisin varajasele versioonile omaselt ka veermiku välimistel ratastel augud suuremaks. Mingil hetkel oli
kerge kiusatus kasutada kuue kodaraga sisemiste rataste asemel kaheksa kodaraga rattaid,
mis Dragonil samuti restis olid, aga selleks oleks pidanud tagumise torni tegema selle kõige
varajasema Turm 1 variandi.

Paremale nurgale viskasin Tamiya Epoxy Putty'st kaltsu, sest Eduard on NSU märkidega valesti maha saanud,
selle nurga oma oli valepidi ja tuli seetõttu kuidagi ära peita.

Aga selline ta koostatuna enne värvima asumist on:























Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Vahepeal on ta värvi selga saanud.
Värviks on AK RC seeria RAL8020, millele on hästi kerge
AK RC Carc Tan'i udu helestamiseks peale lastud.

Dekaalid panid ta vahepeal kergele pausile. Markeeringuiks tahtsin väga
Ramcke brigaadi masinat oma atraktiivsete valgete küljetriipude tõttu ja see variant
oli mu Passion Modelsi dekaalilehel ka olemas, kuid rombi all oli väikse "B" tähe asemel "2".
Ei oska öelda, kas jaapanlastel on lihtsalt savi, mida need meie lääne hieroglüüfid tähendavad,
või oli ka selline markeeringuvariant olemas, aga neid külge kleepida ei tihanud. Leidsin Scalemates'ist
ühe Hollandi tüübi, kel olid Das Werk'i Kettenkradi karbist selle korrektsed Ramcke dekaalid üle jäänud
ning sain need saatmiseraha eest omale.






Siin on rattaid ja esiharke:




Ning roomikud ja muud pudinad.
Roomikud on oma haprusest hoolimata seni end hästi ülal pidanud ning hõbedase ja roostekarva olen
neile peale saanud. Kui nüüd liiva-muda pigmendid ka üle elavad, siis olen nendega vististi mäel.




Kristjan

Täna näeb Kettenkrad juba märksa väsinum välja.












Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Lõpusirgel veermiku rattaid kokku ladudes sai veidi ka vanduda, sest sõrmed osutusid liig jämedaiks
ja topeltrattad kippusid poolduma. Roomik samas üllatas meeldivalt, sest käitus hoolimata oma haprusest
värvituna üle ootuste hästi. Lõpuks liimisin teda pealtpoolt ratastele küll kinni, aga mitte seepärast, et ta
lagunema kippus, vaid oma kerguses kippus ta sealt pealt lendlema minema.


Aga nüüd on ta valmis:



































Terv!
Kristjan