www.carmodel.ee

Tere,
Haaran endale au teha siia foorumisse ka esimene teema.

Kes minu militaar.net foorumi tegemistega kursis on, sellele on praegune ehituslugu siiamaani juba tuttav.
Põhimõtteliselt kopeerin siia alustuseks ülalnimetatud foorumi postitused ja siis läheme selle pealt tulevikus juba edasi.

---

Mudeliks on Dragon'i StuG'iga ühes tulnud laskemoonaveok, mis sisuliselt on komplekt numbriga 6718.
Restid ise on sellised nii-ja-naa kus uuemad detailid on segamini paari iidvana päritolu restiga, mis peegeldub
hästi ka juhendi graafikas.

Juurde on talle ostetud Quickwheel'i resinist rattad ja Friulmodel'i roomikud. Roomikutekomplekt on eriti
asjalik sest annab kaasa veorattad, mis Dragoni Sd.Kfz.10 ja 250 veermikul masinatel liiga kitsad on. Lisaks on veel Aber'i
Sd.Kfz.250'le mõeldud etsid, millest suurt osa saab siin ära kasutada. Part'i plekist porilauad on ka muretsetud, aga need tuleb vist
Aber'i omadega asendada, sest nad on seda ümaramat sorti, mida Sd.Kfz.252'l ei kasutatud.

Masin ise on Sd.Kfz.250 peale aretatud kinnise katusega laskemoonasõiduk, mida kasutati
StuG'ide varustamiseks - tundub, et iga StuG'iga oli vist üks selline kaasas. Et sisse talle eriti palju
neid mürske ei mahtunud, oli sel tihtipeale sabasse veel Sd.Ah.32/1 käru haagitud, mis komplektis samuti kaasas
on ja saab ilmselt ka ära tehtud. Masinana on 252 teiste poolroomikute kõrval suht haruldane ja ega eriti
suur see netist leitav pildivalik temast ei ole. Säilinud ei ole ühtegi neist samuti, aga, kuna ta on 250'ga ikkagi samal põhjal, saab
kasutada seda päris palju referentsina. Üksusena sihin sedasama StuG.Abt. 185, mille StuG'id mul juba riiulis on.
Markeeringutega on pisut keeruline, sest lisaks puuduvatele dekaalidele on selle üksuse fotosid sellest laskemoonaveokist
vaid mõni üksik.




Esimese asjana asusin esisilla kallale ja lõikasin selle liikuvaks. Nii lihtsalt, kui Fordide puhul,
siin ei läinud ja liikuvad osad vajasid messinguga asendamist. Roolihoob samuti kaasa ei liigu.




Kere külgedega oli samuti pisut sobitamist, sest küljed olid restis pisut ära väändunud. Veidi kuuma vett koolitas nad paremaks
ja mõistlikes kohtades olevad lokatsioonisälgud aitasid nad ilusti omale kohale.

Kere alusvann ja ülemine soomusosa peaksid olema ühendatud kogu masina pikkuses kulgevate nurkraudadega,
kuid Dragoni komplekt neid nurkrauaribasid ei anna. Naljakas on see, et nagu koht nende jaoks on plasti
vormitud, aga näib et keegi on lihtsalt unustanud detailid teha. Liimisin sinna sisi stüreeniriba.
Tugevduskolmnurgad ja lisatud poldipead on pandud niivõrdkuivõrd umbes.




Alusvanni sisemusele on palju kaasa aidanud Aber'i etsisett, mis lisab päris palju detaili.
Külgedele on lisatud ka Archeri resindekaalist neediread.




Ja selline ta hetkel mul on, kui käigukast ja veermik külge laduda.










Kristjan

Istmed olid Dragoni karbis mingid plastist jurakad - mitte midagi kohutavat iseenesest, arvestades palju neid näha jääb,
kuid midagi meeleolu tekitavat ka ei olnud. Kuna Aberi komplekt pakkus istmetele seljatoevedrusid, otsustasin siiski
kätt harjutada ja väänasin 0,8mm traadist ise istmeraamid. Mittemidagiütlevad plastisendid said kõvasti rasplit
ja kujunesid istmetele polstriosadeks.




Salongis olevad varuklaasplokid viilisin läbipaistvast plastikraamist ise ning liimisin neile Aberi
messingist esiraami. Kui ära värvitud saavad, küllap siis muutuvad ilusamaks.




Sõber Levariga kunagi arutades tõi ta välja, et Dragon on sel mudelil moonakastiga täiesti valesti maha saanud.
Dragon on mürsud sinna pikali pannud, aga tegelikult pidavat nagu püsti olema. Algul olin ise ka seda meelt
aga fotosid lapates tundub, et Dragonil on siin siiski õigus. Alloleval pildil on haruldane juhus piiluda Sd.Kfz.252 sisemusse,
ning sealt on hästi näha avatud asendis laskemoonakasti luuk ning kasti enda kõrgus.




Sellest fotost johtuvalt tõstsin Dragoni laskemoonakasti 3mm kõrgemaks. Kaaned meisterdasin messingplekist ise, sest kuigi
plastikud olid üsna üksikasjaliku detailsusega, jäid nad selgelt liiga paksuks sellise asja jaoks. Plaanin jätta ühe poole luugid avatuks
ning soetasin sinna täiteks AFV Clubi toodangus messingmürsud.




Selline näeb see kere alumine pool siis kogu sisustusega välja. Varustuse paigutuse osas seintel
on eeskuju võetud Sd.Kfz.250 näitest sest eks nad üsna sarnased masinad olid.






Ja niipalju on seda kraami, mis nüüd peatset värvimist vajab.





Kristjan

Nii ja nüüd on interjöör alumises osas värvitud
ning saab ülemise poole kallale asuda.











Kristjan

Teada on, et see Dragoni Sd.Kfz.252 on omajagu vigu täis (ja ega ka täpsemat mudelit kuskilt võtta pole)
aga, mis need vead kõik täpsemalt on, ei ole keegi kuskile ülevaatlikult kirja pannud, või vähemasti
mina ei ole sellist ülevaadet leidnud. Seega tuleb neid ise järjepidevalt avastada.

Üks sellistest ebameeldivatest üllatustest oli eesmiste vaateavade asukoht soomusplaadil,
mille puhul puudu olevaid neete paigaldama asudes avastasin, et Dragon on need vaateavad selgelt liiga kõrgele asetanud.
Kuna tegu on suhteliselt silmapaistva kohaga mudelil, siis oli üksjagu käevärinat ja heitlemist,
kuid lõin noa sisse ja hakkasin neid avasid ca 1.2mm allapoole lõikama. Aberi etsisett, mis on 250
jaoks mõeldud, annab selle esiplaadi õigete avadega oma setis kaasa, aga sedaplekkplaati otse ma kasutada ei tahtnud, sest
too ei sobinud laiuse mõttes mu vaateavakatetega. Küll aga sai seda plekkplaati edukalt rakendada
žabloonina kõrguse määramisel. Siin on alloleval piltidel lõikuse tulemus ning seejärel kruntvärviga
ülelastud asi, et kontrollida pinna tasasust ja defekte. Alumisel pildil on needid ka külge pandud.
Neetideks kasutasin MasterClub'i 0,5mm koonilisi neete, mida veel mõnes Poola netipoes täitsa saada oli.






Luukidega oli ka omajagu mudeldamist. Tagumised luugid otsustasin messinglehest täiesti uued teha,
sest fotode järgi ulatuvad nad servaga soomusplaadi peale, plastvariandid aga, lisaks et nad paksud olid, olid
nad soomusplaadiga ka tasa.

Meeskonnaluugid on karbist, aga pisut õhemaks lihvitud. Samas olid neil täielikult puudu sisemised detailid,
mis tuli käigult ise sinna improviseerida.

Hinged olid Dragonil neile luukidele täiesti vastuvõetamatud moodustised, millest oli abi ainult uute hingede asukoha
määramisel. Õnneks andis Aber'i etsisett kaasa normaalsed hea konstruktsiooniga hinged, misjäivad täitsa
nii nagu vaja oli. Luugipoldiks käib sinna 0.4mm traat ja luugid käivad neil jumala mõnusasti kinni-lahti.






Tagaplaadile panin ka tagumise luugi kohal oleva renni ära ning kaarjad kanalid puksiirtrossi jaoks.
Mõlemad on käesolevaist etsiräbalaist ise improviseeritud.




Lisaks paigutasin ära antenni - Dragon oli selle asukoha pannud täitsa valesti, mistõttu kogu algne
variant sai nuga, ning on asendatud Master'i 3D-prinditud antennijala ning messingantenniga.

Kogu pealisosa oma luukidega näeb praegu välja selline:







Kristjan

Nii, pikem paus on kulunud hulga pisiasjade peale kere sisemuse ülemise osa
sisustamisel.

Vaateavad olid siin vast kõige töömahukam teema. Et esimesed vaateavad kasutavad vanemaid Panzer I
tüüpi visiire, siis on ilmselgelt ka nende sisemine osa hoopis teistsugune, kui Sd.kfz 250'l.
Seega saagisin/viilisin messinglehest ise välja vaateava sisemise poole kraed, millele siis juba
kombineerisin Aber'i etsilehelt ja isetegevuslikult detaile juurde. Välja näeb
täitsa enamvähem kuid suuremale täpsusele ei pretendeeri. Külgmised vaateavade sisemised pooled
on uuematüübilised ning need läksid Aber'i etsilehelt otse.






Näidikute paneel ja raadio on etsilehelt. Raadiol oli muidugi ainult esipaneel, kuid jootsin talle etsiribast
kere ümber. Lisaks kõrimikrofonile (mis on fotol tagurpidi ja näitab oma koledamat poolt) ning valjuhääldajale
on pildil näha veel antenni- ja toitekaabel.




Ja viimase asjana jäi närima, et kütusepaak koos oma korgiga on Dragonil 250'e oma, aga sellise
längus persega, nagu 252'l on ei mahu sealt kütust sisse valama. Järelikult on pealiskorpusel tagaluugi all
olev ümmargune luuk kütusekork ja seega tuli kütusepaagist selleni kena pisike toru vedada. See
tuleb nüüd ühes soomuskorpuse ülemise poole interjööriga samuti ära värvida.





Kristjan

Ja see on nüüd vahepeal värvitud saanud.








Seoses raadioga sai alumine osa ka kraami juurde. Otsustasin seekord
kõrvaklappide asemel raadio valjuhääldajaga asendada - kasutati ka sellist varianti.
Kõrimikrofoni ei ole ma varem teinud kuhugi ja et ta ikkagi päris miniatuurne on, siis
sellega oli palju jantimist. Detailid on kunagisest 1120 kõrvaklappide komplektist.
Valjuhääldajal ja mikrofonil on juhtmeotsad praegu õieli ja saavad raadiosse ühendatud siis,
kui pealmine osa alumise külge ära liimitud saab.




Ja siin saab viimast korda pilku heita avatud sisemusele, enne kui ma talle liimiga kallale lähen.







Kristjan

Ning nagu lubatud, läksin liimiga talle siis kallale.
Kõige kergem töö see ei olnud, sest pealmine osa oli vähe kõver ja väga hästi
ei tahtnud sinna kerele vabatahtlikult istuda. Oma osa andis kogu situatsioonile juurde asjaolu, et ega need kere
alumise poole küljed ka liiga sirged ei olnud - alul sai neid kuuma veega lausa koolitatud. Seega liimisin teda kahes jaos - kõigepealt
esimese osa diagonaal, ning kui see oli kuivanud, siis surusin tagumise osa alla ja
libistasin liimi sinna vahele. Tulemus on - noh asjaolusid arvesse võttes võib rahule jääda
ja need pisikesed konarused peituvad loodetavasti enamuses jaos porilaudade taha ära.

Siin siis lähtepositsioon millest tuli alustada:




Ja tulemus sai selline:










Paar muud asja on ka sinna kõrvale ära lahendatud, mis ülemiste piltide pealt juba ka
näha on. Küljeluugid kapotil tuli ise teha, sest karbis olevad olivad vale kujuga ja koondusid
ettepoole liiga kitsaks. Laternate osas otsustasin need suure kahjutundega ka ära jätta,
sest ühelgi StuG.Abt.185 moonavedajal laternaid ei näi olevat. Sestap saivad laternate
asemele sellised kelmikad müksud, mis mitmel päris masinal fotodel ka näha on.




Kristjan

Kuna soomuskarp sai kokku siis asusin entusiastlikult porilaudade kallale.

Sd.Kfz.250'l baseeruvatel masinatel kasutati kahte tüüpi porilaudu,
Ühed olid sellised välja stantsitud ja keerukamad, teised lihtsamat tüüpi plekist kokku väänatud.
Dragoni karbis olevad plastporilauad jäävad kuskile sinna vahepeale olles mitte ühed, ega ka teised

Et kõigil moonaveokitel olid need lihtsamat tüüpi porilauad, siis vaatasin Aber'i poole, kes neid ainsana pakub,
ja kuna see komplekt on tehtud ikkagi konkreetselt Dragoni komplekte silmas pidades, siis optimism oli esialgu suur.

Aga entusiasm vaibus õige kiirelt, sest ilmselt on Aber selle sobitanud Dragoni vanemale toolingule ja see on siiski
omajagu erinev uuemast. Et porilauad kinnituvad tervenisti masina alumise külje kaldpinnale siis selle nurk ei sobinud
nagu üldse. Lisaks tundusid porilauad ka selgelt liiga laiad. Aberil on küll kodulehel kenad pildid, kuidas see etsiset ilusti
Dragoni 250'l istub, aga mina säärast tulemust igaljuhul välja võluda ei suutnud.

Et just esimeste porilaudade kokkupuutepind kerega on geomeetriliselt päris keerukas,
siis otsustasin lõpuks kasutada alusena plastist olemasolevaid porilaudu, millele
sobitasin plekist porilauad ümber, et plast sinna sisse mahuks, tuli seda kõvasti õhemaks raspeldada.

Siin on alumisest poolest pilt, mis ei näe kuigi seksikas välja:




Pealt poolt on natuke viisakamad. Laiuse puhul sihtisin sama laiust, kui tal plastporilaudadega jäänuks.
Tagantjärele võiksid nad tegelikult grammikese laiemad olla, aga mis seals ikka.

Porilauad tõid välja ka selle, et ega see kere nüüd geomeetriliselt päris korrektne ikka ei ole.
Aga suurem osa neist vigadest on nii fundamentaalsed, et korrektse jaoks tuleks Urmase moodi Itaallast teha.











Kristjan

Ma siin vahepeal mõtlesin, et viimane aeg oleks ka käruga alustada.
Lõikasin peamised karbisolevad detailid kenasti välja, kuid siis jäin pisut nõutuks -
Käru kerge jämedakoelisuse olemusega võinuks veel leppida, aga no see
sild seal all oli ikka täitsa mööda.

Vaatasin internetist neid väheseid pilte selle Sd.Ah.32 rapetest, mis metsadest on välja kaevatud
ja jõudsin järeldusele, et ega selle raami ja silla omal käel tegemine ka väga ülejõu käiv olla ei saa.
Mõõtude aluseks võtsin Dragoni detailid ja hakkasin seepeale stüreeni välja lõikama.

Praegu on siis kokku pandud, raam, sild ja vedrustus, lisaks seisutoed ees ja taga.
Tiisli nurk on madalamaks lastud, et ta väga kaldu sinna moonaveoki taha ei jääks.
Tiisel ise on silma järgi võibolla pisut liiga pikk, aga selle lõikan vajadusel lühemaks siis,
kui porlauad ka külge saavad ning tekib terviklik pilt, kuidas ta mul seal masina taga istub.










Porilaudade servad on ka praeguseks õhemaks rihveldatud.
Rataste osas vaatasin algul maastikumustriga rehvide poole, aga fotosid silmitsedes tundub, et
kõik need kärud olivad tsiviilmustriga ning sestap soetasin kärule Quickwheeli
rattad samast seeriast, nagu need, mis moonaveoki esisillale lähevad.




Sedakorda kõik.
Kristjan

Aga käesolevaga võib pidulikult oma käru valminuks lugeda.
Moonakasti kärpisin millimeetri madalamaks, et proportsioon porilaudade ja kastikaante
vahel õigemaks saada. Tagatuled on ise epost valatud, sest Dragon pakkus neile miskiseid imelikke
üldsõnalisi silindreid. Muud asjad, nagu lukustustala kinnitus kaantel on tunde järgi
improviseeritud udusevõitu fotode ainetel.

Ahjaa, vasakule küljele on lisatud 7.92mm kuulipritsi lindikast. Dragon pakkus sinna miskipärast
2cm flaki padrunikasti, aga fotodelt näib, et kui, siis ikkagi oli see pigem MG34 oma. Mul kunagi oli hea Griffon'i
etsisett nende kastide jaoks, aga see on vahepeal muude mudelite peale ära kulunud. Esialgu mõtlesin,
et tellin uue, aga kuna Griffon on mõned aastad tagasi oma uksed kinni pannud, siis polnud seda setti enam
kuskilt saada. Parema alternatiivi puudumisel murdsin ühe padrunikasti salamisi Tiigri interjöörist lahti
ning panin siia.

Siit ka mõttetera: Mudel saab vanaks siis, kui hakkad sellelt detaile uue mudeli tarvis võtma.
















Nagu karta oli, jäi tiisel pisut liiga pikaks, sestap lõikasin tal kahest kohast
kokku ca 2,5mm jupi vahelt välja. Nüüd istub ta sinna poolroomiku taha niiviisi:




Nüüd saab rahus jälle poolroomikule endale keskenduda.

Terv!
Kristjan

Kogu asi on ilusate ilmade saabumisega üsna paigalseisu sumbunud.
Viimaste asjadena olidki siin tegeleda veel tööriistadega, lisaks muu nipet-näpet nagu
tõstekonksud korpuseosadel, mis saivad T-rexi 3D prinditutega asendatud.

Esirataste kinnituskõrgused korrigeerisin samuti ära ning nüüd puutuvad ka need mõlemad vastu maad.

'




Ja sellega on ehitamise etapp ühele poole saanud. Ainus asi, mis veel teha on esimese numbrimärgi kinnitused esipõllele, aga
selle toimetan ära möödaminnes kui värvimiseks valmistuma hakkan. Siin väike pildigalerii hetkeseisust.



















Külma närvi ja
jääge meiega!

Kristjan

Kena töö, aga kas peale täielikku valmimist see kena sisu polegi enam vaadeldav ? Nagu aru saan, liimid asja kogu täiega kokku ja sisu hiljem ainult piltidelt vaadeldav ?

No ta on ju praegu juba kinni liimitud. Sisu jääb näha nii palju, nagu luukidest näha on,
ja selle masina puhul on luukidest üsna avar vaade sinna sisse.

...ja selle võib siis lõpuks valminuks lugeda.

Viimane ots jäi ikka kõvasti venima - meeldivad suveõhtud ja muud tegemised, mille kõrvalt jäi
kulutamiseks ja viimistluseks vähem aega. Aga no tulid vihmad ja sügis ning siin ta on.

Ja siin paar pilti koos peremehega ka:













Olge terved!
Kristjan