www.carmodel.ee

Tõlkisin vahelduseks artikleid kunagise kuulsa kollektsionääri Vadim Diatlenko pisut vananenud, aga siiski huvitavalt kodulehelt.

http://members.tripod.com/~diatlenko/

Mida tähendab termin “numbriline mudel”?

Kui kollektsionäär esitab sellise küsimuse, siis tähendab, et ta on juba piisavalt edasijõudnu... Kui ta kogub just numbrilisi mudeleid – siis võib öelda, et ta on tõsine kollektsionäär. Aga kui ta kollektsioonis on kõik 39 numbrilist mudelit, siis on see omas kategoorias juba suur saavutus.

Asi selles, et kuni 1985nda aastani mudelite väljatöötamise ajal, omistati neile kataloogi number, mis oli koos nimetuse, hinna ja tootmisriigi kirjadega reljeefselt kujutatud mudeli põhjal. Kusjuures ühte automarki võis eri värvilahenduste korral omada erinevaid numbreid. Selline praktika oli täiesti korrektne ja vastas selleaegsetele maailmastandartitele.

Võib öelda, et põhiliseks põhjuseks numbriliste mudelite kogumiseks on nende “numismaatiline” väärtus, lisaks täiendavate detailide olemasolu, samuti kokkupanemise ja värvi kvaliteet. Alates 1975ndast kuni 1990-91e aastani oli suhtumine mudelite tootmisesse täiesti tõsine – just nagu kallisse ja stiilsesse esemesse. Kvaliteeti kontrolliti riiklikul tasemel. (näiteks ZIL 117 kinnitati Keskkomitee taseme, ja tehti ka tähtsad märkused valesti avaneva kapoti ja vigaste tulede kohta, mis koheselt parandati). Erastamise saabumisel, väikse tasuvuse ja kõrge omahinna tõttu kallite mudelite kokkupanemisel (nagu Niva, Volga, Russo-balt) tuli kasutada odavamat värvi, vähendada detailide arvu, lihtsustada valamistehnoloogiaid... Tagajärg puudutas ka teiste mudelite tootmist. Tulemusena näeme me praegust poodides hallikas-siniseid monstrumeid hallika plastiga nikli asemel.

Aga ärme oleme kurvad. Et saada täielik ülevaade numbrilistest mudelitest, piisab vaadates all toodud nimekirja:

A1 Moskvitš 408
A2 Moskvitš 412
A3 Moskvitš 426
A4 Moskvitš 427
A5 Moskvitš 433
A6 Moskvitš 434
A7 Moskvitš 403
A8 Moskvitš 412 GAI-miilits
A9 VAZ 2101
A10 (10A) Moskvitš 412 IZ
A11 VAZ 2102
A12 IZ 1500 Kombi
A13 GAZ 24-02 Volga
A14 GAZ 24 Volga
A15 GAZ 13 Tšaika
A16 ZAZ 968 Zaporozets
A17 VAZ 2101 GAI-miilits
A18 RAF 2203
A19 Moskvitš Pikap
A20 VAZ 2121 Niva
A21 RAF 2907 XXII Olümpiamängud Moskvas 1980
A22 Russo-balt C24/40 torpeedo
A23 GAZ 24-02 Volga Aeroflot
A24 GAZ 24-02 Volga kiirabi
A25 RAF 2203 GAI-miilits
A26 RAF M 22031 kiirabi (eksitus algses numbris, hiljem uus põhi A 27)
A26 GAZ 24 Volga GAI-miilits
A27 RAF 22031 kiirabi
A28 (number reserveeriti Moskvitš 2141 jaoks, aga tootma hakati mudelit juba ilma numbrita)
A29 (number reserveeriti Moskvitš 401 jaoks, aga tootma seda mudelit ei hakatud)
A30 (number reserveeriti GAZ A jaoks, aga tootma hakati mudelit juba ilma numbrita)
A31 ZIL 117
A32 Russo-balt C24/40 limusiin
A33 (see number reserveeriti GAZ 13 Tšaika elektrifitseeritud variandi jaoks (dioodidest valgustitega), aga kui tootma hakati, siis mudel komplekteeriti tavalise Tšaika põhjaga A15)
A34 UAZ 469
A35 Russo-balt C24/30 landole
A36 Russo-balt C24/30 duubel-faeton
A37 Russo-balt CC24/40 limusiin-berlin
A38 GAZ 3102 Volga
A39 VAZ 2105
A40 VAZ 2107
A41 UAZ 452V
A42 ZIL 115
A43 (number reserveeriti VAZ 2108 jaoks, aga tootma hakati mudelit juba ilma numbrita)

Veel üks jutuke sealt lehelt. Hetkel siin pool sellest, teine osa hiljem.

Moskvitšite seeria

Igasuguse hulga kodifitseerimiseks ja süstematiseerimiseks alustatakse esmalt eksemplaride kronoloogilisest järjestamisest.

Sellepärast, juttu seeriatena toodetud mudelitest NSVLis ja Venemaal on täiesti loogiliselt võimalik alustada Moskvitši automargist, kuna see oli esimene tööstuslikult toodetud mudel Nõukogude Liidus.

Kõik algas aastal 1970, kui Prantsuse firma Dinky Toys alustas Moskvitš 408 tegemist. Hea nõukogude tava järgi tehti sellest koopia (ainult pisikeste muudatustega).

Nii ka tegelikult algas tagasihoidliku mudelite rea tootmine.

Esimesel etapil (70ndatel aastatel) oli 10t tüüpi keresid, kaks tüüpi mootoreid ja 5t tüüpi iluvõresid (radiaatori katteid). Nendest kombineeritigi siis mudelid, mis vastasid reaalsetele autodele.

Täpsemalt:
Moskvitš 403
Moskvitš 412/408 täismetallkerega
Moskvitš 412/408 iluvõre ühes tükis esistangega
Moskvitš 412 IZ
Moskvitš 408/412 iluvõre lahus esistangest (järgnevalt pandi seda kõigile järgnevatele mudelitele)
Moskvitš 408/412 tagurpidi vindiga kinnituskruviga
Moskvitš 426/427
Moskvitš 433/434
Moskvitš IZ 1500 Kombi
Moskvitš pikap

Tihti, kui jutt läheb Moskvitši mudelitele, kollektsionäärid pidevalt vaidlevad, sellest, et milline iluvõre mingil Moskvitši mudelil olema peab. Tüüpiline on, et täpset vastust pole, sellepärast paljud püüdlevad selle poole, et mudel vastaks täpselt originaalile ja sellepärast panevad “ebatäpsed” detailid ühelt mudelilt teisele... Mina olen autentsuse pooldaja, see tähendab toetan tehase kokkupandud mudeleid ning võin pakkuda mingit statistikat.

Nüüd on muidugi raske öelda, aga vaevalt tehases mudelite kokkupanejatele öeldi, millised iluvõred millistele mudelitele panna. Kuid ühte võib öelda, et näha on üks tendents: enamikul juhul neljatulega iluvõresid pandi ainult Moskvitš 408 ja 434. Ma ei oska seda seletada ja ka ei tea, kas see vastab reaalsetele autodele, aga fakt vaatab n.ö. näkku. Sellise järelduse võib teha ka, kui vaadata “Zapchasteksport”i katalooge ja piisavat hulka mudeleid.

Mis puudutab teisi mudeleid, siis neil võisid iluvõred olla täiesti suvaliselt. Võin ainult lisada, et “neljatulega” iluvõre on oluliselt haruldasem kui “kahetulega” või “neljakandiliste tuledega”.

Peale erinevate kerekujude oli ka erinevaid spetsiaalseid värvikombinatsioone – GAI, med.abi, Aeroflot, Ralli, Takso, Post ja muud... Nad tehti kahe erineva kirjade pealekandmise tehnoloogiaga – dekaal (vesipilt) ja värv. Esimene variant on spetsiaalsest paberist kirjade ja tähtede peale kleepimine. Kahjuks see laguneb kiiresti ja seetõttu ei taha need mudelid pikalt säilida. Teine asi on kirjade peale kandmine trükkimisega – aga täpsemalt spetsiaalsete kummitemplite abil trükiti kirjad peale nitrovärviga.

Selliselt eksisteeris perioodil 1970-85 suhteliselt stabiilne Moskvitši mudelite rida, mida kujutati kataloogides, reklaamlehtedel, postkaartidel...

Siin see nimekiri:
Moskvitš 403 A7 (esimesed eksemplarid omasid pagasnikus eraldi põhja)
Moskvitš 412 täismetallkerega
Moskvitš 412 iluvõre ühes tükis esistangega
Moskvitš 408 iluvõre ühes tükis esistangega
Moskvitš 412 iluvõre ja esistange eraldi tükid A2
Moskvitš 408 iluvõre ja esistange eraldi tükid A1
Moskvitš 412 IZ A10
Moskvitš 408 A10
Moskvitš 412 tagurpidi vindiga kinnituskruviga A2
Moskvitš 408 tagurpidi vindiga kinnituskruviga A1
Moskvitš 412 takso tagurpidi vindiga kinnituskruviga A2
Moskvitš 408 takso tagurpidi vindiga kinnituskruviga A1
Moskvitš 412 A2
Moskvitš 412 “Rally Tour d’Europe N27” (dekaal) A2
Moskvitš 412 takso (trükk) A2
Moskvitš 408 takso (trükk) A1
Moskvitš 412 GAI (trükk) A8 (kaks varianti: kiri GAI ringis ja eraldi tähtedega)
Moskvitš 408 med.abi (trükk) A1
Moskvitš 412 med.abi (trükk) A2
Moskvitš 426 A3
Moskvitš 427 A4
Moskvitš 426 Aeroflot (trükk) A3
Moskvitš 427 Aeroflot (trükk) A4
Moskvitš 426 rally service (trükk) A3
Moskvitš 427 rally service (trükk) A4
Moskvitš 433 A5
Moskvitš 434 A6
Moskvitš 433 raamatud (knigi, dekaal) A5
Moskvitš 434 raamatud (knigi, dekaal) A6
Moskvitš 433 post (dekaal) A5
Moskvitš 434 post (dekaal) A6
Moskvitš 433 karusnahk (meha, dekaal) A5
Moskvitš 434 karusnahk (meha, dekaal) A6
Moskvitš 433 tordid-pirukad (dekaal) A5
Moskvitš 434 tordid pirukad (dekaal) A6
Moskvitš IZ 1500 Kombi A12
Moskvitš pikap A19

Moskvitšite seeria (osa 2)

See ongi kogu Moskvitšite mudeligamma perioodil 1970-90. Võimalik , et lisaks olid veel mingid väiksed proovipartiid, millest keegi enam midagi ei mäleta või pole materjale jäänud. Nagu näha 20 aastat nõukogude tööstust ei olnud eriti lahke kollektsionääride vastu. Kõige tõenäolisemalt oli see seotud bürokraatia raskustega iga uue mudeli loomisel ja nende registreerimisel GOSTis (riiklikus standardis) Üheksakümnendatealgul olukord siiski muutus oluliselt. Esiteks tuli uus mudel – Moskvitš 2141. Teiseks erinevate värvilahenduste arv kasvas oluliselt ja laienes kõigile mudelitele. Selle põhjuseks oli turumajanduse tulek... Kuid kahjuks oli see ühtlasi kaheteraga mõõk, kuna selle tulemusena langes ka toodetavate mudelite kvaliteet.

Seega aastatuhande lõpuks võisid kollektsionäärid oluliselt täiendada oma kollektsioone:

Moskvitš 403 takso
Moskvitš 403 kahevärviline
Moskvitš 403 GAI NSVL
Moskvitš 403 miilits
Moskvitš 412/408 õppe
Moskvitš 412/408 GAI-Eskort
Moskvitš 412/408 GAI-miilits
Moskvitš 412/408 ralli N34
Moskvitš 412/408 post
Moskvits 412/408 tuletõrje (VDPO)
Moskvitš 412/408 raamatud
Moskvitš 426/427 med.abi
Moskvitš 426/427 tuletõrje (VDPO)
Moskvitš 426/427 õppe
Moskvitš IZ 1500 kombi tuletõrje (VDPO)
Moskvitš 2141
Moskvitš 2141 takso
Moskvitš 2141 tuletõrje (VDPO ja ilma)
Moskvitš 2141 med.abi
Moskvitš 2141 õppe
Moskvitš 2141 GAI NSVL
Moskvitš 2141 GAI NSVL-Moskva
Moskvitš 2141 GAI Venemaa
Moskvitš 2141 GAI-ESKORT
Moskvitš 2141 GAI Moskva
Moskvitš 2141 DPS
Moskvitš 2141 VAI
Moskvitš 2141 ralli

Ilmselt oli veel mingeid muid mudeleid, kuna seda perioodi võib nimetada “trükkide õitsenguks” ja saada teada kõigist erinevatest variantidest on peaaegu võimatu. Peale selle puudub igasugune kirjandus ja kataloogid selleaja mudelitest. (Olemas on ainult kataloog “Avtomobiili na ladoni” kaks osa, aga need ei anna täit ülevaadet kõigist mudelitest)

Vähe sellest, isegi ühe mudeli juures võis olla erinevaid värvi ja tehnilisi kombinatsioone. Näiteks võib öelda, et Moskvitš 2141 taksot oli eri varjunditega kollasena, hallina ja valgena, lisaks ka erinevate plafoonidega.

Seega kui kollektsioneerimisele läheneda piisava põhjalikkusega, siis tehase erinevaid värvikombinatsioone peaks Moskvitši mudelil olema umbes 50, mis on juba piisavalt soliidne kogu ning seda saab täiendada ka sarnaste teiste automarkide mudelitega.